1. Töötingimused: see on ääriku valimise peamine alus. See hõlmab torujuhtmes oleva keskkonna rõhku, temperatuuri ja keemilisi omadusi (söövitus, toksilisus, süttivus jne). Rõhk ja temperatuur koos määravad ääriku vajaliku rõhu-temperatuuri reitingu.
2. Ääriku tüüp: Valitakse ühendusstruktuuri nõuete alusel. Näiteks keevisõmbluse kaelaäärikuid kasutatakse nende kaelastruktuuri tõhusa pingeülekande tõttu sageli kõrgsurve, kõrge temperatuuri või turbulentsetes töötingimustes; plaadiga libisevad äärikud on madalamate tootmiskuludega ja sobivad madala rõhu ja mitteturbulentse töötingimuste jaoks.
3. Tihenduspinna vorm: Valitakse tihendusnõuete alusel. Kõige laialdasemalt kasutatakse mittemetallist tihenditega tõstetud äärikuid; keele ja soonega äärikud pakuvad paremat tihendusjõudlust; rõngaäärikuid kasutatakse kõrgsurve, kõrge temperatuuri või ohtlike kandjate jaoks.
4. Materjali valik: Ääriku materjalid on mitmekesised ja peaksid sobima torujuhtme materjaliga ja olema vastupidavad kandja korrosioonile. Tavaliselt kasutatavad materjalid on süsinikteras, roostevaba teras, legeerteras, malm, värvilised metallid (nagu vask, alumiinium ja niklisulamid) ja mittemetallilised materjalid (nagu PVC ja PP).
5. Standardid ja spetsifikatsioonid. Määratlege selgelt ääriku standardsüsteem, nimiläbimõõt ja rõhuklass, mida tuleb järgida.
6. Säästlikkus: arvestage esialgsete hankekuludega, paigalduskuludega ja hoolduskuludega kogu elutsükli jooksul, tagades samal ajal kõigi töötingimuste ja ohutusnõuete täitmise.


